Epp Petrone, 1974-

"Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod."

Maa ja mere sümbioos

Aksi saar asub Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest kagu pool. Aksi saare pindala on 59 ha. Vahemaa saare ühest tipust teiseni on 2,5 km ja läbimõõt kõige laiemast kohast 500 m. See tähendab, et Aksi on päris saare moodi saar - kui metsa ees ei oleks, siis näeks saare keskel seistes merd mõlemalt poolt. Saar on taldrikukujuline - kaldad on kõrged ja kiviklibused, saare keskosa on madalam ja soine.

Mets

Vaatamata väikesele pindalale on saar looduslikult väga mitmekesine - kõrged kruusased rannavallid, liivarand lõunaotsas, ulatuslik kadastik, kukemarja- ja kanarbikunõmmed. Saare keskosa on nõgus ning madalamates kohtades paiknevad järvikud, mida kohalikud kutsusid loikudeks. Omaaegsed elanikud juhtisid üleliigse vee kraavide kaudu merre ning saare keskosas oli lisaks metsale ka heinamaad. Tänaseks on meri kraavid kinni ajanud ning saare keskosa soostub.

Taimestik

Taimestik on küllaltki mitmekesine. Saare keskosas kasvab hõre arukaasik, alustaimestikuks põhiliselt soo-kail. Madalamat vesist pinda kaunistab vesikirburohi, kõrgemates kohtades levib kukemarjapuhmadega kadastik, kohati lage kukemarjanõmm. Saart ümbritsev rannavall tõuseb 4 meetrit merepinnast ja soistunud keskosa on vaid 1 meeter merepinnast. Kui saarel veel elati, siis kaevati soisest alast neli kraavi, mille tõttu oli saare keskmne osa kasutatav karjamaana. Nüüdseks on aga soine ala oma taimekooslusega niivõrd eriline, et kraavide taastamist samasugusel kujul ei soovitata.

Loomad

Saare loodust ja taimestikku hoiavad korras Šoti mägiveised ja lambad - pilliroogu pole enam kübetki ning rannavallid on hoolikalt pügatud. Talviti võib kohata ka üle jää saarele uitama tulnud rebaseid. Kasvamas on nastikute populatsioon.

Linnud

Aksi saarel on linnukaitseala, mis kuulub koos Prangli saare osaga Natura 2000 programmi loodushoiualade hulka. Suvisel ajal pesitseb siin palju erinevaid linde: tiirud, kajakad, pardid. Ebameeldivateks külalisteks on kormoranid. Saarel on ka merikotka pesa.

Põleng Aksil

2004. aasta septembris möllas saare lääneosas tulekahju, mis hävitas siin kasvava kadastiku. Imelisi värve on võimalik nautida kogu suve - juulis õitseb laiaulatuslikult nõmm-liivatee ja kukehari, augustis kanarbik. Loodus pakub ka mitmeid ande – pohli, sinikaid, seeni ja jõhvikaid.
Soovitame seda kõike tulla ise kogema!
Aksi Saar 2018 / See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / +372 56479925