Aksbergide suguvõsa
Aksi oli püsiasustusega saar aastatel 1797-1953. Saarel elas Aksbergide suguvõsa ning oli 5 talukohta kokku ca kolmekümne inimesega. Enamus aksilasi põgenes teise maailmasõja päevil Rootsi ning viimased saarele jäänud inimesed sundasustati nõukogude võimu poolt 1953. aastal Pranglisse.
Aksilased olid väga hakkajad, seltskondlikud ja ümbruskonna majandus- ja seltsielus osalevad, isegi tooniandvad inimesed. Eesti väikesaarte elanikke on sageli kutsutud randlaste aadliks; mitte seepärast, et nad oleksid teistesse kuidagi üleolevalt suhtunud, vaid just seetõttu, et meri ja kodusaare piiratud olud sundisid neid maailmas palju liikuma, asju teraselt tähele panema ja kiiresti ka kodus järele proovima. Seetõttu oli väikesaare nii materiaalne kui vaimne kultuur rikkalik ja mitmekesine, mõjutustega laialt alalt, mis omaks ja koduseks kujundati. (Rannarahva Muuseum, "Aksi - mereriik Tallinna külje all", 2011)