Loodus

Epp Petrone, 1974-

"Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod."

Maa ja mere sümbioos

Aksi saar asub Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest kagu pool. Aksi saare pindala on 59 ha. Vahemaa saare ühest tipust teiseni on 2,5 km ja läbimõõt kõige laiemast kohast 500 m. See tähendab, et Aksi on päris saare moodi saar - kui metsa ees ei oleks, siis näeks saare keskel seistes merd mõlemalt poolt. Saar on taldrikukujuline - kaldad on kõrged ja kiviklibused, saare keskosa on madalam ja soine.

Mets

Vaatamata väikesele pindalale on saar looduslikult väga mitmekesine - kõrged kruusased rannavallid, liivarand lõunaotsas, ulatuslik kadastik, kukemarja- ja kanarbikunõmmed. Saare keskosa on nõgus ning madalamates kohtades paiknevad järvikud, mida kohalikud kutsusid loikudeks. Omaaegsed elanikud juhtisid üleliigse vee kraavide kaudu merre ning saare keskosas oli lisaks metsale ka heinamaad. Tänaseks on meri kraavid kinni ajanud ning saare keskosa soostub.

Taimestik

Taimestik on küllaltki mitmekesine. Saare keskosas kasvab hõre arukaasik, alustaimestikuks põhiliselt soo-kail. Madalamat vesist pinda kaunistab vesikirburohi, kõrgemates kohtades levib kukemarjapuhmadega kadastik, kohati lage kukemarjanõmm. Saart ümbritsev rannavall tõuseb 4 meetrit merepinnast ja soistunud keskosa on vaid 1 meeter merepinnast. Kui saarel veel elati, siis kaevati soisest alast neli kraavi, mille tõttu oli saare keskmne osa kasutatav karjamaana. Nüüdseks on aga soine ala oma taimekooslusega niivõrd eriline, et kraavide taastamist samasugusel kujul ei soovitata.

Loomad

Saare loodust ja taimestikku hoiavad korras Šoti mägiveised ja lambad - pilliroogu pole enam kübetki ning rannavallid on hoolikalt pügatud. Talviti võib kohata ka üle jää saarele uitama tulnud rebaseid. Kasvamas on nastikute populatsioon.

Linnud

Aksi saarel on linnukaitseala, mis kuulub koos Prangli saare osaga Natura 2000 programmi loodushoiualade hulka. Suvisel ajal pesitseb siin palju erinevaid linde: tiirud, kajakad, pardid. Ebameeldivateks külalisteks on kormoranid. Saarel on ka merikotka pesa.

Põleng Aksil

2004. aasta septembris möllas saare lääneosas tulekahju, mis hävitas siin kasvava kadastiku. Imelisi värve on võimalik nautida kogu suve - juulis õitseb laiaulatuslikult nõmm-liivatee ja kukehari, augustis kanarbik. Loodus pakub ka mitmeid ande – pohli, sinikaid, seeni ja jõhvikaid.

Soovitame seda kõike tulla ise kogema!

Jätka lugemist

Ajalugu

Edward Gibbon, 1737-1794

"Ajalugu on tõepoolest midagi rohkemat, kui inimkonna kuritegude, rumaluste ja õnnetuste loetelu."

Aksbergide suguvõsa

Aksi oli püsiasustusega saar aastatel 1797-1953. Saarel elas Aksbergide suguvõsa ning oli 5 talukohta kokku ca kolmekümne inimesega. Enamus aksilasi põgenes teise maailmasõja päevil Rootsi ning viimased saarele jäänud inimesed sundasustati nõukogude võimu poolt 1953. aastal Pranglisse. Aksilased olid väga hakkajad, seltskondlikud ja ümbruskonna majandus- ja seltsielus osalevad, isegi tooniandvad inimesed. Eesti väikesaarte elanikke on sageli kutsutud randlaste aadliks; mitte seepärast, et nad oleksid teistesse kuidagi üleolevalt suhtunud, vaid just seetõttu, et meri ja kodusaare piiratud olud sundisid neid maailmas palju liikuma, asju teraselt tähele panema ja kiiresti ka kodus järele proovima. Seetõttu oli väikesaare nii materiaalne kui vaimne kultuur rikkalik ja mitmekesine, mõjutustega laialt alalt, mis omaks ja koduseks kujundati. (Rannarahva Muuseum, "Aksi - mereriik Tallinna külje all", 2011)

Kooliharidus

Aksi saarel tegutses 20. sajandi alguses kuueklassiline kodukool, kus käisid tarkust taga nõudmas ka pranglilased - sealne kool oli sel ajal neljaklassiline. Lugemis- ja kirjaoskus oli saarlastel olemas juba 19. sajandi alguses. Pildil Aksi-Madisel tegutsenud kodukooli õpilased ja õpetajad koos pererahva ja koolinõunikuga u 1923.a.

Aksi labürint ehk türgi linn

Saare kagutipu juures on parajatest kividest laotud labürint ehk saareelanike järgi “türgi linn”, mille ava ees on kividest laotud tähed DW ja aastaarv 1849. Kivilabürindi ehitas Suomenlinnast 1808. aastal venelaste eest pagenud sõjaväelane David Wekman, kes pärimuste järgi elas saarel kuni oma surmani.

Paadiehitus

Aksilased on ennekõike tuntud kui paadiehitajad. Nende käe all valmisid paljud uued paadimudelid ning ka esimese paadimootori tõi 1905. aastal Soomest Eestisse Aleksander Aksberg. Tema paadimajas ehitati suuri karveelplangutusega mootorpaate ja purjekaid. Kel iganes paatidel või mootoritel midagi viga oli sai alati Aksilt abi. Oma lõbuks ehitati erinevaid jääsõidukeid nii rattaveo, päramootori kui õhupropelleriga.

Muusikaarmastus

Aksi saare elanikud olid ka suured muusikaarmastajad - kolmes Aksi saare talus olid orelid. Kaks olid linnast ostetud, kuid ühe ehitas Madis Aksberg ise. Ennekõike mängiti orelit kodustel igapühapäevastel jumalateenistustel aga päris palju ka oma lõbuks. Tema poeg Aleksander Aksberg ehitas ise harmooniume ning hooldas ümbruskonna kirikute oreleid sh Ernesaksade orelit. Aksi saarel oli nii oma laulu- kui pasunakoor, mängiti ka erinevaid keelpille. Kaguotsa talust pärit vennad Oskar ja August Luusmann kirjutasid hulgaliselt nii kiriklikku kui ilmalikku muusikat. August esitas ühe oma helitöödest ka Eesti hümni konkursile. Pildil Isak Aksbergi asutatud Pranglisaarte pasunakoor 1926.a.

Tuletorn

1986. aastal rajati saare lõunaotsale tuletorn, mis kujutab endast kolme valget silindrit musta metalltorni tipus. Tuletorn töötas algul tuumajõul, täna saab see tööks vajaliku elektrijõu päikesepatareidest.

Talukohad

Saarel asunud viiest talukohast on järel vaid vundamendid. Pildil olev kiviehitis on Aksbergide paadiehituskuur, mis tänaseks on saanud endale uued aknad ja uhke katuse ning tervitab soojalt kõiki külastajaid.

Kõike seda ning palju muudki on võimlik saarel oma silmaga näha ning käega katsuda.

Jätka lugemist